Ventilatsiooni ABC

Ventilatsiooni ABC

1. Mida peab arvesse võtma ventilatsiooniseadme hankimisel?

Ventilatsiooniseadet hankides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele seikadele:

A. seadmesse saab ka vajadusel jahutusfunktsiooni

B. seadmes on head filtrid

C. soojustagastus toimib automaatselt nii, et tarbijal ei ole vaja selle eest eraldi hoolt kanda.

D. seadme jäätumistakistus toimib nii, et sisse tuleva õhu puhur ei seisku ka pakasilmadel

E. seade on vaikne

F. seadmes on piisavalt võimsust ka ventilatsiooni tõhustamisele

G. järelsoojendus sobib maja muu küttesüsteemiga.

H. kesktolmuimeja ja pliidi tõmbekapi võib liita ventilatsiooniseadmega ja nendele saab korvavat õhku filtreerituna ventilatsiooniseadme kaudu.

I. seadmes on õhuringlusfunktsioon, et saaks ära kasutada muude küttekollete toodetud soojust järelsoojenduses.

2. Soojustagastus

Soojustagastus, mille puhul kasutatakse lühendit LTO, on ventilatsiooniseadme osa, kus soojus siirdub välja puhutavast õhust sisse puhutavasse õhku. KAIR seadmetes on ristsoojusvahti kärg, mis ei võimalda tuleva ja välja viidava õhu segunemist.

3. Kasutegur, mida see tähendab.

Kasutegur on mõiste mis käsitleb soojusvaheti abil välja minevast õhust soosjusenergia määra siirdamist sisse toodavale õhule. Kasutegur antakse protsentides. Kasutegurit võrreldes ei tasu siiski vaadata ainult protsente, vaid ka seda, kui palju kogu seade kulutab energiat. Turul võib olla ka seadmeid kus parema protsendi saavutamiseks kasutatakse ettesoojendavaid elektritenne. Sellistel puhkudel elektri kogu kulu kasvab, olgugi, et protsentuaalne näit on hea.

4. Kuidas küttesüsteem mõjutab seadme valikut? / Miks peab teadma, kas elektriküte või veetsirkulatsiooniga küte?

Talvel soojustagastuse võimsusest ei piisa, et tulev õhk oleks piisavalt soe, seega seadmetes peab olema järelsoojendus. Järelsoojendus võib olla elektriline või vee baasil. On tähtis, et valik järelsoojendusele oleks sobiv maja küttesüsteemiga, kuna ventilatsiooni lisaenergia tarve võib olla juba 30 % kogu maja kütteenergia tarbest. Järelsoojendus elektriga on elektrikütte puhul õige valik. Kuid, kui maja köetakse maasoojuspumbaga või tsentraalküttega, siis õigem oleks kasutada odavamat moodust järelsoojendusele. KAIR seadmetes on võimalik kasutada vee baasil olevaid kalorifeere järelsoojenduseks.

5. Miks on tähtis, et tuleva õhu puhur ei lülituks välja pakasega

Tuleva õhu puhuri välja lülitamine pakaspäevadel on tavaline sulatusmeetod ventilatsiooniseadmetes. KAIR seadmetes tuleva õhu puhurit ei lülita välja, kuna puhuri välja lülimine muudab maja ventilatsiooni ainult väljatõmbeks. Majas ei ole taolistel puhkude fresch klappe ja sisse tulev õhk tõmmatakse sellistel puhkude kust juhtub. Tavaliselt suitsulõõridest, ja muudest taolistest kohtadest. Juhul kui korvav õhk imetakse alapõhja kaudu, siis kasvab majas radooni oht.

6. Rõhutasakaal

Ehitusmääruste kohaselt maja ventilatsioon peab olema alarõhkne, et maja ehituskonstruktsioonid säiliksid kvaliteetsetena., ehk teisisõnu välja ventileeritava õhu hulk on suurem kui sisse toodava õhu hulk. Alarõhu kasvades on oht, et õhku hakkab tulema ka suitsulõõridest ja teistest samalaadsetest kohtadest. Alarõhku lisavad ka köögi kubud ja kesktolmuimejad. Rõhu tasakalustamise funktsioon on seega ääretult tähtis. Kõigil KAIR seadmetes on rõhutasakaalu funktsioon, mille andureid võib paigaldada köögikubudesse või kesktolmuimejasse jne.

7. Jahutus

Jahutuse all mõeldakse ventilatsiooni tuleva õhu jahutamist. See tehakse seadmes oleva vedeliku kalorifeeri või jahutuskomponendi abil. Jahutatud tulev õhk jaotatakse samu kanaleid pidi, kust tuleb sisse hingatav õhk. Jahutamise puhul väljub majast ka liigne niiskus, see annabki meeldiva ja värske tunde siseruumides. Kõikidele KAIR seadmetele on võimalik liita ka jahutuskomponent.

8. Maakülm

Maakülma võime kasutada majades, kus küte toodetakse maasoojuspumbaga, mille kollektoriks on puurauk. Sellisel juhul kasutatakse ära puuraugus tsirkuleeriv külm vedelik, mis läbib seadmes oleva vedeliku kalorifeeri. On tähtis, et jahutuskalorifeer on ventilatsiooniseadmes, mitte ventilatsiooni kanalis, kuna kalorifeeri pinda kogunenud kondensvesi on kindlam seadme kaudu juhtida kanalisatsiooni.

9. Filtreerimine

Filtreerimine on tähtis osa ventilatsioonis. Ventilatsiooni seadmetes on kahte tüüpi filtreid, jäme ja peenfiltrid. Jämefiltri funktsiooniks on eemaldada suuremad ebapuhtused tulevast õhust, mis kaitseb seadme osi.

Peenfiltritega eemaldatakse õhust inimese tervisele kahjulikud ebapuhtused. Peenfiltrid võivad olla mehaanilised või elektrilised. Elektrilised filtrid on tõhusamad. Pestavad filtrid on majanduslikus mõttes säästlikumad.

10. Millist hoolt vajavad ventilatsiooniseadmed

Tarbijale tähendab see puhtuse eest hoole kandmist. Filtreid peab pesema või vahetama u. neli korda aastas.

11. Mis on õhuringlus ja mida sellega saavutatakse?

Õhuringlusega kasutatakse ära kamina ja muude küttekollete antavat soojust ventilatsiooniseadme järelsoojenduses. Kamina pealt imetakse sooja õhku, mis siirdub ventilatsiooniseadmesse. Õhk filtreeritakse ja segatakse tagasi tulevasse õhku. Õhuringlus tasandab temperatuuride erinevust ja säästab küttele minevaid kulusi.

12. Ventilatsiooni vormid

Loomulik ventilatsioon

Loomulik ventilatsioon põhineb füüsika seadustel, ehk soojem õhk tõuseb üles. Õhk väljub majast korstende või lõõride kaudu ja hingatav õhk tuleb läbi seinapragude või akna ja ukse piludest.. Loomulik ventilatsioon oli kasutusel kuni 1970-aastateni. Selline ventilatsioon oli suhteliselt hea puuküttega majades, kuid tsentraalkütte levimise, ehitiste isoleerimise ja niiskustõkete tulekuga muutusid ehitised piltlikult termosteks, kus puudub hingatav õhk. Loomuliku ventilatsiooni puhul kõik soojusenergia väljub hoonest kasutult. Selline ventilatsioon toimib hästi talvel, kuid suvel, sügisel ja kevadel on ventilatsioon puudulik. Selliste majade renoveerimisel muudetakse ventilatsioon seadmete abil töötavaks.

Seadmega väljatõmbeventilatsioon

Levis jõudsalt 1970-aastatel, kus märgati, et loomulik ventilatsioon ei ole piisav. Hingatav õhk toodi hoonesse fresch klappide abil, mis reeglina olid seintes või akendes. Välja hingatav õhk viidi ventilatsiooni kanalite abil tavaliselt katusel olevasse väljatõmbe seadmesse. Sellisel juhul saadi õhuvahetus kontrolli alla ja kindlustati, et majadesse ei koguneks liigset niiskust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone. Sellisel juhul hingatav õhk tuli sisse filtreerimatta ja tihti tekitas ebameeldivat külmatunnet. Väljuva õhuga läks otse korstnasse ka kallilt saadud toasoe. Selline väljatõmbe ventilatsioon on hõlpsalt muudetav soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiks, kus kasutusel soojustagastusega ventilatsiooniseadmed või soojuspumbad.

Soojustagastusega ventilatsioon

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemis hingatava ja väljuva õhu liikumine teostatakse ventilatsiooniseadme abil. Tulev ja minev õhk liigub ventilatsiooni kanalites. Välja minev õhk kogutakse nö. niisketest ruumidest, ehk vannitost, wc, köögist jne, Välja minevast õhust võetakse tagasi soojus ja siirdatakse see tulevasse hingatavasse õhku. Lisaks filtreeritakse õhk ja talvel ka järelsoojendatakse tulev õhk, mis tuuakse kanaleid pidi magamistubadesse, elutuppa, jne.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid alustasid levikut 1980-aastatel ja sellised süsteemid tulid uute ehitusmäärustega kohustuslikuks 2003 aastal.